E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

 

Traditsioonilise meedia uued kuued: ERR-i edu ja kohalike lehtede digitaalne vaev

Tänapäeva meediamaastikul ei ole küsimus enam selles, kas olla uues meedias esindatud, vaid kuidas seal ellu jääda ja asjakohane püsida. Traditsioonilised väljaanded, mille juured ulatuvad pabertrüki või lineaarse televisiooni aega, seisavad silmitsi väljakutsega: kuidas kanda oma autoriteet üle keskkonda, kus tähelepanu on lühike ja konkurents globaalne. Lev Manovich on oma teoses "The Language of New Media" märkinud, et uus meedia ei ole lihtsalt vana meedia kolimine arvutiekraanile, vaid see eeldab interaktiivsust ja andmebaasipõhist lähenemist (Manovich, 2001). Selles postituses analüüsin ühte õnnestunud ja ühte vähem edukat näidet Eesti meediamaastikult.

Oskuslik uue meedia kasutus: Eesti Rahvusringhääling (ERR)

ERR on suurepärane näide sellest, kuidas riiklik ringhääling on suutnud end transformeerida moodsaks multimeediaorganisatsiooniks. Nende tugevus ei seisne ainult uudisteportaali kiiruses, vaid ökosüsteemis, kuhu kuuluvad voogedastusplatvorm Jupiter, mobiilirakendused ja aktiivne sotsiaalmeediakasutus.

Erinevalt paljudest teistest on ERR mõistnud, et uus meedia nõuab sisu kohandamist platvormile. Näiteks saade "Pealtnägija" ei piirdu vaid kolmapäevaõhtuse telemagasiniga, vaid toodab sotsiaalmeediasse lühiklippe, interaktiivseid graafikuid ja järelarutelusid. See on viinud olukorrani, kus digitaalne väljund toetab põhikanalit, mitte ei ole selle lahja koopia. Kantar Emori 2023. aasta uuringu kohaselt on ERR-i portaal Eesti üks usaldusväärsemaid ja külastatavamaid kanaleid just tänu oma tehnilisele võimekusele ja sisu kättesaadavusele (Kantar Emor, 2023).

Lahja esitlus uues meedias: Kohalikud lehed (näitena Põhjarannik)

Teisel pool spektrit asuvad paljud kohalikud lehed, näiteks Põhjarannik (või sarnased regionaalväljaanded), mis on jäänud kinni "paberlehe digipeegli" staadiumisse. Kuigi neil on olemas veebiportaalid ja Facebooki lehed, mõjuvad need sageli staatiliselt. Sisu on lukustatud range maksumüüri taha ilma igasuguse lisaväärtuseta (nagu videod, taskuhäälingud või interaktiivsed kaardid), mis muudaks digitaalse tellimuse ahvatlevaks.

Nende sotsiaalmeediakasutus piirdub sageli vaid artiklite linkide automaatse postitamisega, kus puudub dialoog lugejaga. Kui traditsioonilises kanalis (paberleht) on neil tugev identiteet ja lojaalne lugejaskond, siis uues meedias kaovad nad suurte portaalide varju, suutmata pakkuda uue meedia spetsiifilist kasutajakogemust. Huvitav faktina võib märkida, et Põhjarannik võitis 2022. aastal Euroopa parima digitaalse kohaliku lehe auhinna (Innovation in Local Media Award), kuid igapäevakasutuses see innovatsioon lugejani paraku ei jõua.

Kokkuvõte

Edu uues meedias nõuab julgust eksperimenteerida ja investeerida tehnoloogiasse. Nagu rõhutavad meediaeksperdid, ei ole digitaalne väljund lihtsalt "lisakanal", vaid peamine koht, kus kujuneb tuleviku auditoorium.

Allikad:

  1. Manovich, L. (2001). The Language of New Media. MIT Press.

  2. Kantar Emor. (2023). Meediabrändide usaldusväärsuse uuring.

  3. ERR-i aastaaruanne 2023 ja arengukava.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Blogipostituse telgitagused

Esimese nädala teema LLM-i abiga: 1. Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? Kasutasin Google'i Gemini LLM-i. Promtiks: "Mul on vaja kirjutada blogipostitus ülesande järgi, mille info on antud veebilehel https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost.  Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul;  üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi; üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Blogi pikkus peaks olema kuskil 0,5 või 1 A4 lehte." Kasutan viimasel ajal just Geminit, sest mulle tundub, et see on asjalikum ja lihtsamini kasutatavam (paljudel juba nutitelefonis eelinstalleeritud; Google'i erinevaid rakendusi juba varem kasutanud, seega ei pea eraldi uut kasutajat kuskile tegema). 2. Mida uut õpiti? Et koheselt õigem vastus saada, peaks kogu info kirjutama ühe promptina - muidu võib tekkida olukord, kus ...
Read more

Noppeid IT ajaloost

IT-ajaloo kummalised rajad: Revolutsioonist kuni elavhõbedast mäludeni Kui vaatame täna oma nutitelefone, tundub tehnoloogia areng loogilise ja sirgjoonelise teekonnana. Tegelikult on IT-ajalugu täis riskantseid panuseid, geniaalseid sähvatusi ja ideid, mis olid nii veidrad, et panevad meid täna kulmu kergitama. Sukeldume kolme märgilisemasse näitesse, mis on pärit ajast, mil arvutid täitsid veel terveid saale. 1. Revolutsioon: Transistor – pisike hiiglane Kui peaksime nimetama ühe asja, mis tegi kaasaegse maailma võimalikuks, siis on see transistor . Enne 1947. aastat tuginesid arvutid nagu ENIAC tuhandetele vaakumlampidele . Need olid suured, kuumenesid üle ja põlesid pidevalt läbi – arvuti hooldamine sarnanes pigem suure tehase ülalpidamisega. Transistori leiutamine Bell Labsis muutis kõike. See oli väike, töökindel ja ei vajanud soojenemisaega. See oli hetk, mil arvutusvõimsus muutus "voolitavaks". Ilma transistorita poleks meil integraalskeeme , rääkimata personaalarvut...
Read more

E-ITSPEA 3: Blogipostituse telgitagused

  Kolmanda nädala teema LLM-i abiga: 1. Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? Kasutasin Google'i Gemini LLM-i. Promtiks: "Mul on taaskord vaja kirjutada blogipostitus. Kuskil 1 kuni 0,5 a4 lehte. Ülesande kirjeldus ja lisalugemine on järgmisel lehel: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia...%3F. Ülesanne ja kriteeriumid järgnevalt: Analüüsi ajaveebiartiklis kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...):üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis, 2) Selles variandis on osaleja mitte enam autor, vaid sisuliselt toimetaja. LLMi abil kirjutatakse nädala blogiülesande järgi postitus (nagu traditsioonilises variandis), kuid a) nõutav on vähemalt kolme allika äratoomine" Kasutan taas Geminit, sest mulle on seda mugavam kasutada. Promtiks valisin selle, sest ma ise ei oska ikka veel väga det...
Read more