Noppeid IT ajaloost

IT-ajaloo kummalised rajad: Revolutsioonist kuni elavhõbedast mäludeni

Kui vaatame täna oma nutitelefone, tundub tehnoloogia areng loogilise ja sirgjoonelise teekonnana. Tegelikult on IT-ajalugu täis riskantseid panuseid, geniaalseid sähvatusi ja ideid, mis olid nii veidrad, et panevad meid täna kulmu kergitama. Sukeldume kolme märgilisemasse näitesse, mis on pärit ajast, mil arvutid täitsid veel terveid saale.

1. Revolutsioon: Transistor – pisike hiiglane

Kui peaksime nimetama ühe asja, mis tegi kaasaegse maailma võimalikuks, siis on see transistor. Enne 1947. aastat tuginesid arvutid nagu ENIAC tuhandetele vaakumlampidele. Need olid suured, kuumenesid üle ja põlesid pidevalt läbi – arvuti hooldamine sarnanes pigem suure tehase ülalpidamisega.

Transistori leiutamine Bell Labsis muutis kõike. See oli väike, töökindel ja ei vajanud soojenemisaega. See oli hetk, mil arvutusvõimsus muutus "voolitavaks". Ilma transistorita poleks meil integraalskeeme, rääkimata personaalarvutitest või nutiseadmetest. See ei olnud lihtsalt tehniline uuendus, vaid vundament, millele on ehitatud kogu meie digitaalne tsivilisatsioon.

2. Enda ajast ees: Xerox Alto (1973)

Kas teadsid, et hiirega juhitav graafiline kasutajaliides (GUI) ja e-post olid olemas juba 1970ndate alguses? Xerox Alto oli arvuti, mis oli nii uskumatult oma ajast ees, et see tundub tagantjärele vaadates lausa ulmeline. Sel oli ekraan, mis sarnanes paberilehega, hiir ja see oli ühendatud Ethernet-võrku.

Ometigi ei saanud sellest kunagi massitoodet. Miks? Sest see oli liiga kallis ja Xerox ei osanud selle potentsiaaliga midagi peale hakata. Nad olid loonud tuleviku, kuid proovisid seda müüa maailmale, mis kasutas veel kirjutusmasinaid. Alles aastaid hiljem, kui Steve Jobs Xerox PARC-i külastas ja sealset tehnoloogiat nägi, jõudsid need ideed Apple Macintoshiga laiade massideni. Alto oli traagiline kangelane – ta näitas teed, aga ise pärale ei jõudnud.

3. Piisavalt totter: Elavhõbe-mäluliinid

Kui tänapäeval räägime mälupulkadest ja pilveteenustest, siis varajases IT-ajaloos oli andmete salvestamine paras peavalu. Üks kummalisemaid lahendusi oli elavhõbedast viivitusliinid (mercury delay lines).

Kujutage ette torusid, mis on täidetud vedela elavhõbedaga. Andmeid säilitati seal helilainetena, mis liikusid läbi mürgise metalli. Kui laine toru lõppu jõudis, püüti see kinni ja saadeti uuesti algusesse. Sisuliselt pidi arvuti "karjuma" andmeid läbi elavhõbeda, et need meeles püsiksid. See oli kohmakas, temperatuuritundlik ja ohtlik lahendus. Vaadates seda täna, tekib küsimus: mis nende loojate peas küll toimus? Vastus on lihtne – see oli parim, mis neil tollal võtta oli, aga see näitab ilmekalt, kui meeleheitlikult otsiti viise informatsiooni talletamiseks.

---

Kokkuvõte

IT-ajalugu õpetab meile, et innovatsioon ei ole alati puhas ja viimistletud. See on segu puhtast geeniusest (transistor), kasutamata jäänud võimalustest (Alto) ja veidratest eksperimentidest (elavhõbe). Järgmine kord, kui su arvuti tundub aeglane, mõtle sellele, et vähemalt ei pea sa andmete hoidmiseks torutäit elavhõbedat soojas hoidma!

Kasutatud allikad ja lisalugemist:

• E-ITSPEA materjalid: wiki.itcollege.ee – Noppeid IT ajaloost

• Computer History Museum: Timeline of Computer History

• Encyclopedia Britannica: History of Computing