E-ITSPEA

  Kolmanda nädala teema LLM-i abiga: 1. Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? Kasutasin Google'i Gemini LLM-i. Promtiks: "Mul on taaskord vaja kirjutada blogipostitus. Kuskil 1 kuni 0,5 a4 lehte. Ülesande kirjeldus ja lisalugemine on järgmisel lehel: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia...%3F. Ülesanne ja kriteeriumid järgnevalt: Analüüsi ajaveebiartiklis kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...):üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis, 2) Selles variandis on osaleja mitte enam autor, vaid sisuliselt toimetaja. LLMi abil kirjutatakse nädala blogiülesande järgi postitus (nagu traditsioonilises variandis), kuid a) nõutav on vähemalt kolme allika äratoomine" Kasutan taas Geminit, sest mulle on seda mugavam kasutada. Promtiks valisin selle, sest ma ise ei oska ikka veel väga det...

  Traditsioonilise meedia uued kuued: ERR-i edu ja kohalike lehtede digitaalne vaev Tänapäeva meediamaastikul ei ole küsimus enam selles, kas olla uues meedias esindatud, vaid kuidas seal ellu jääda ja asjakohane püsida. Traditsioonilised väljaanded, mille juured ulatuvad pabertrüki või lineaarse televisiooni aega, seisavad silmitsi väljakutsega: kuidas kanda oma autoriteet üle keskkonda, kus tähelepanu on lühike ja konkurents globaalne. Lev Manovich on oma teoses "The Language of New Media" märkinud, et uus meedia ei ole lihtsalt vana meedia kolimine arvutiekraanile, vaid see eeldab interaktiivsust ja andmebaasipõhist lähenemist (Manovich, 2001). Selles postituses analüüsin ühte õnnestunud ja ühte vähem edukat näidet Eesti meediamaastikult. Oskuslik uue meedia kasutus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) ERR on suurepärane näide sellest, kuidas riiklik ringhääling on suutnud end transformeerida moodsaks multimeediaorganisatsiooniks. Nende tugevus ei seisne ainult uudisteportaali...

  Teise nädala teema LLM-i abiga: 1. Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? Kasutasin Google'i Gemini LLM-i. Promtiks: "Mul on taaskord vaja kirjutada blogipostitus. Kuskil 1 kuni 0,5 a4 lehte. Ülesande kirjeldus ja lisalugemine on järgmisel lehel: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu. Ülesanne ja kriteeriumid järgnevalt: 1) Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud), 2) Selles variandis on osaleja mitte enam autor, vaid sisuliselt toimetaja. LLMi abil kirjutatakse nädala blogiülesande järgi postitus (nagu traditsioonilises variandis), kuid a) nõutav on vähemalt k...

  E-ITSPEA 2: Arpanetist tänapäevani – mis jäi ja mis kadus? Kui räägime Internetist, siis enamik inimesi mõtleb veebibrauserile ja Google'ile. Kuid Interneti tõeline ajalugu ulatub palju kaugemale kui 1991. aasta, mil Tim Berners-Lee oma World Wide Web (WWW) projektiga lagedale tuli. Enne seda oli "võrk" pigem teadlaste, sõjaväelaste ja entusiastide mängumaa. Selles postituses vaatleme kaht nähtust sellest "pimedast keskajast" – üht, mis on meiega tänaseni, ja teist, mis on vajunud unustuse hõlma. 1. Mis jäi: E-post ja @-märk (1971) Kui on üks asi, mis on ajaproovile vastu pidanud, siis on see e-post. Ray Tomlinson saatis esimese e-kirja 1971. aastal ARPANET-is. Just tema oli see, kes valis kasutajanime ja arvutinime eraldamiseks sümboli @ . See on hämmastav näide tehnoloogiast, mis on üle elanud kõik järgnevad revolutsioonid. Kuigi täna kasutame Slacki, Messengeri ja Discordi, on e-post endiselt ametliku suhtluse selgroog. See on "digitaalne pass", i...

Esimese nädala teema LLM-i abiga: 1. Millist LLMi kasutati, millise promptiga ja miks just neid? Kasutasin Google'i Gemini LLM-i. Promtiks: "Mul on vaja kirjutada blogipostitus ülesande järgi, mille info on antud veebilehel https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost.  Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul;  üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi; üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Blogi pikkus peaks olema kuskil 0,5 või 1 A4 lehte." Kasutan viimasel ajal just Geminit, sest mulle tundub, et see on asjalikum ja lihtsamini kasutatavam (paljudel juba nutitelefonis eelinstalleeritud; Google'i erinevaid rakendusi juba varem kasutanud, seega ei pea eraldi uut kasutajat kuskile tegema). 2. Mida uut õpiti? Et koheselt õigem vastus saada, peaks kogu info kirjutama ühe promptina - muidu võib tekkida olukord, kus ...

IT-ajaloo kummalised rajad: Revolutsioonist kuni elavhõbedast mäludeni Kui vaatame täna oma nutitelefone, tundub tehnoloogia areng loogilise ja sirgjoonelise teekonnana. Tegelikult on IT-ajalugu täis riskantseid panuseid, geniaalseid sähvatusi ja ideid, mis olid nii veidrad, et panevad meid täna kulmu kergitama. Sukeldume kolme märgilisemasse näitesse, mis on pärit ajast, mil arvutid täitsid veel terveid saale. 1. Revolutsioon: Transistor – pisike hiiglane Kui peaksime nimetama ühe asja, mis tegi kaasaegse maailma võimalikuks, siis on see transistor . Enne 1947. aastat tuginesid arvutid nagu ENIAC tuhandetele vaakumlampidele . Need olid suured, kuumenesid üle ja põlesid pidevalt läbi – arvuti hooldamine sarnanes pigem suure tehase ülalpidamisega. Transistori leiutamine Bell Labsis muutis kõike. See oli väike, töökindel ja ei vajanud soojenemisaega. See oli hetk, mil arvutusvõimsus muutus "voolitavaks". Ilma transistorita poleks meil integraalskeeme , rääkimata personaalarvut...